[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pakkuma ‹pakun 42›

1. ettepanekut tegema, kehutama, paluma v. peale käima, et keegi võtaks midagi vastu, endale, oma kasutusse. Ema pakkus pojale raha. Võta vastu, kui pakutakse. Pakkusin talle oma tööriistu. Altkäemaksu pakkuma. Sõbrad pakkusid talle laenu, abi, oma teeneid. Ta pakkus end meile appi, heinale, remonti tegema. Võiksin aidata, aga kuidas ma lähen end pakkuma. Paku külalistele istet, tooli! Talle pakuti filmiosa, head töökohta. Noormees pakkus end tütarlapsele saatjaks. *.. ta pakub mulle ennast, nagu viimane lipakas ta pakub ennast.. T. Vint.
2. (toidu, joogi vms. kohta:) andma, ette tõstma, ulatama; serveerima. Külalistele pakuti süüa, toitu. Pakkus haigele juua. Paku lauanaabrile võileiba, kooki! Mida ma võin teile pakkuda? Kas ma tohin teile tassi kohvi pakkuda? Mis külas söögiks, süüa pakuti? Lastele pakuti maiustusi. Kalaroad pakutakse enne liharoogi. Pakuti ringi suurt maiustustevaagnat. Õlut pakutakse jahutatult. See õlu on parim, mis meil pakkuda on. Šampanjat pakuti kandikutelt. Mida head selles restoranis pakutakse? Kes pakuks suitsu, sigaretti, paberossi?
3. ulatama, sirutama. Ta teretas ja pakkus kõigile kätt. Jumalagajätuks, lepituseks kätt pakkuma. Pakutud kätt suruma, suudlema. Lapsele rinda pakkuma. Koer oli õpetatud käppa pakkuma.
4. ettepanekut tegema, kehutama, paluma v. peale käima, et keegi ostaks midagi (ettepaneku tegijalt). Iga kaupmees pakkus oma kaupa. Turumüüjad pakuvad aedvilja, lilli. Ta pakkus oma käekella müüa. Teine firma pakub neid masinaid odavamalt. See kaup läheb ilma pakkumata. Mida jalatsikauplused suveks pakuvad? Kirjanik pakkus oma käsikirja mitmele kirjastajale.
5. millegi enda valdusse saamiseks teatavat summat, hinda maksma nõustuma. Kui palju sa selle auto eest pakuksid? Ta pakkus suvila eest head hinda, suurt summat. Pakuti rohkem kui ma küsida oskasin. Müüja küsis lehmast 800 krooni, ostja pakkus 600. Sõja ajal pakuti toiduainete eest muinasjutulist hinda. Oksjonil omandab müüdava eseme see, kes rohkem pakub. Kes pakub rohkem?
6. (kaardimängudes:) teatud arvu silmi v. tihisid võtta lubama. Kui palju sa pakud?
7. oletamisi küsimusele vastama v. oma arvamust esitama. Viktoriiniküsimusele pakutud vastused. Spordiajakirjanikud pakuvad olümpiavõitjaks odaviskes soomlast N-i. Järve sügavuseks on pakutud 42 meetrit. *Ma olen kolmekümneaastane. (Aga üle kahekümne viie te mulle ei paku!) E. Vetemaa.
8. esile tooma, esitama. Raamatu autor pakub suure hulga faktilist materjali. Refereerinud teiste uurijate seisukohti, pakub dissertant ka oma kontseptsiooni. Sõnaraamat pakub rohkesti fraseoloogilisi väljendeid. Uues luuleantoloogias pakutakse ka noorte luuletajate loomingut. Leksikonis pakutud andmed on ebatäpsed. || ettepanekuna esitama, ette panema. Lepitust, vahetust, kompromissi, kihlvedu pakkuma. Viiki pakkuma '(males)'. Sõber pakkus, et läheksime jalutama.
9. võimalikuks tegema, võimaldama, lubama, andma, osaks saada laskma. a. (subjektiks isik). Vanemad püüdsid lastele kergemat põlve pakkuda. Kas ta suudab oma perele pakkuda majanduslikult kindlustatud elu? Rikas pruut pakkus talle hiilgavaid tulevikuväljavaateid. *Ma tahan .. sulle pakkuda, mida kaasa kaasale veel kunagi pole pakkunud. – Leo, jää minuga, ja ma annan sulle vabaduse. E. Vilde. b. (subjektiks ei ole isik). Ürginimesele pakkusid peavarju koopad. Telk pakub kaitset vihma eest. Töö pakub talle rahuldust, rõõmu. Mäekuplid pakuvad maastikupildis vaheldust. Kirjutis, loeng ei pakkunud midagi uut. Elult püüti võtta kõik, mida see pakkuda suutis. Arhitektuuriliselt ei paku need uusehitised just palju. Murded pakuvad keeleuurijale suurt huvi. Hiigeltehas pakub tööd kogu linnale. Orelikontsert pakkus ununematu elamuse. *Neljakümne piiri ületanud mehele pakub elu kuradima vähe lõbusid. V. Gross.

pinget pakkuma vt pinge

välja pakkuma

1. ettepanekuna esitama; oletamisi esitama. Insenerid pakkusid välja mitmesuguseid lahendusi. Koorile pakuti välja kontserdimatk Riiga. Atlantise kadumise kohta on välja pakutud mitmeid teooriaid, seletusi.
2. müümisettepanekut tegema, ära ostma v. tasu eest oma valdusse võtma kehutama. Vanakraamikaupmehel oli igasuguseid asju välja pakkuda. Moest läinud kingi pakuti odavalt välja.

üle pakkuma

1. rohkem pakkuma. *Valitsejad kirusid, sest keegi tundmata mees pakkus alati üle ja sai paremad loomad enesele. M. Aitsam.
2. liialdama. Põnevuse taotlemisel on noor kirjanik üle pakkunud. Ta võis mõnikord oma abivalmidusega lausa üle pakkuda.

välja ‹adv›

1. seest, seestpoolt pealispinnale v. millestki ümbritsevast esile; millegi tagant, alt v. vahelt nähtavale; koosseisust, hulgast, seast ära. Maa seest kees välja allikas. Hiir pistis pea urust välja. Siit on vanu münte välja kaevatud. Uppunud tankerist voolas naftat välja. Hinga sügavalt sisse ja välja. Sai peksa, nii et veri tuli välja. Arst tõmbas tarkusehamba välja. Munast koorus välja tibupoeg. Puistas karbi sisu välja. Laps oli teki sisse mähitud, ainult ninaots paistis välja. Juubilar harutas paberist välja hinnalise vaasi. Kui süldiliha pehme, asusin konte välja puhastama. Kuu tuli pilveserva tagant välja. Urgitses kapi alt palli välja. Raamatu vahelt kukkus välja foto. Palun välja! (pöördumine õpetaja poole, kui õpilane tahab tunni ajal käimlasse minna). Ta arvati seltsi liikmeskonnast välja. Kogu Eesti, välja arvatud Tallinn 'peale Tallinna'. Astus parteist välja. Tihedas konkurentsis peab kehvem välja langema. Jätke viimane punkt päevakorrast välja. Okslikud lauad praagiti välja. || siseruumi(de)st, majast vabasse õhku, õue; kodust ära. Viis riided välja tuulduma. Tal õnnestus põleva maja aknast välja hüpata. Teelised jäid välja vihma kätte. Hea peremees ei aja säärase ilmaga koeragi välja. „Välja minu majast!” kähises poodnik. Rahvast vooris sisse ja välja. Karjane laskis loomad välja 'karjamaale'. Ema ja laps said kolmandal päeval haiglast välja. Üürivõlglane tõsteti korterist välja. Lähme täna välja 'näit. restorani' sööma. Sõber kutsus Epu õhtul välja 'jalutama, lõbutsema vms.'. || mingist piirkonnast ära, kaugemale. Seeneline ei osanud enam metsast välja minna. Aadam ja Eeva kihutati paradiisiaiast välja. Väekoondis murdis piiramisrõngast välja. Uus kosmoselaev oli välja saadetud. Peipsist voolab välja Narva jõgi. Sõitsime nädalavahetusel linnast välja 'maale, loodusesse'. Laev sõitis sadamast välja. Riik veab välja 'ekspordib' toiduaineid. Kodumaalt välja rändama 'emigreeruma'.
2. esineb ühendites, mis väljendavad teat. tunde-, iseloomu, harjumuste vms. avaldumisi. Ei oska oma nördimust, meelepaha, kibestumist välja elada. Nuta või silmad peast välja. Viska see poiss peast välja! Süda tahtis suure rõõmu pärast rinnust välja hüpata. Ajab niisama suust välja, mis aga pähe tuleb. Temas lõi välja isa iseloom. Nii kinnine, et iga sõna kanguta suust välja. || koos vastava verbiga osutab mingist hoiakust, harjumusest vabanemisele v. võõrutamisele. Suurtest ideaalidest on ta nüüdseks välja kasvanud. See hilinemise komme harjuta endast välja. Halvad harjumused tuleb välja juurida, rookida. *.. oma lapsest koolitan edevuse kohe alguses välja .. E. Rängel.
3. koos vastava verbiga märgib kellegi v. millegi ilmumist, millegi avalikkuse ette toomist, teadaandmist vms. Õhtul ilmusid välja sääsed. Ülikool pani välja kaks võrkpallinaiskonda. Kirjastus laskis välja kauni fotoalbumi. Millal su uus plaat välja tuleb? Pakuti välja palju uusi ideid. Romaanivõistlus on välja kuulutatud. Püüdis saladust välja uurida. Arst ei andnud ametisaladust välja.
4. esineb ühendites, mis osutavad mingi olukorra, seisundi, oleku muut(u)misele. a. (seoses millegi lõpetamisega v. tegevuse katkestamisega). Auto sõitis vastu puud ja mootor suri välja. Lülitas raadio, televiisori välja. Kirikut välja lööma 'jumalateenistuse lõppemise märgiks kirikukella lööma'. *Orvi püüdis oma kuulmist välja lülitada, see ei õnnestunud. A. Beekman. b. (seoses seisundi, olukorra parandamisega). Kedagi hädast välja päästma. Haige toodi koomast välja. Rabeles kriisist välja. Mõtles, kuidas täbarast olukorrast välja pääseda. Pesupulber võttis plekid välja. c. (seoses seisundi, olukorra halvenemisega). Haiguse tõttu läks sportlane vormist välja. Komistamine viis mehe tasakaalust välja. Kampsun oli välja veninud. d. (kehaosade kohta:) sirgu; laiali. Sirutas jalad mõnusasti välja. Küünitab käe välja ning sihib. Kotkas laotas tiivad välja.
5. koos vastava verbiga märgib, kui kaugele, milleni miski ulatub v. läheb. Kui vaja, lähen kas või kohtuni välja. Kõik olid kohal, poisikestest peale kuni vanade ättideni välja. Teater mängib tragöödiatest alates kuni jantideni välja. *Pisut eemal läheb ta [= meri] rohekaks, siis ikka sinkjamaks ja sinkjamaks kuni kõige tumedamini välja. A. Sisask. || (ruumiliselt). Kuhu see rada välja viib? Siht jooksis välja kenale aasale. Jõudsime suurele teele välja. Ratturid sõitsid puhkamata Põlvani, Põlvasse välja. Haav ulatus kondini välja. || (ajaliselt). Töötas tihti südaööni välja. Põud kestis septembri keskpaigani välja. See taat elab küll saja aastani välja.
6. koos vastava verbiga rõhutab objekti ammendatust, tegevuse, protsessi tulemuslikkust v. lõpetatust. Etendus on täiesti välja müüdud. Selle suvega jõudsin end korralikult välja puhata. Arvutas tulumaksu täpselt välja. Haigus tuleb põhjalikult välja ravida. Suusataja sõitis välja rajarekordi. Riigis on oma rasketööstus veel välja arenemata. Aja jooksul kujunes kauplusel välja oma klientuur. Nüüd on ka pööningukorrus välja ehitatud. Toit jagati välja. Süüdlane jäigi välja selgitamata. Ohustatud liigid võivad kergesti välja surra.
7. ‹ühendverbi osana› näit. välja kasvama, välja kutsuma, välja käima, välja laduma, välja lugema, välja mängima, välja nägema, välja paistma, välja panema, välja pidama, välja rääkima, välja tegema, välja tooma, välja tõmbama, välja töötama, välja venitama, välja õmblema

endast ~ enesest välja minema, endast ~ enesest välja viima vt enese

jalad kõhu alt välja vt jalg

kastaneid tulest välja tooma vt kastan

(kas või ~ lausa) nahast välja pugema ~ ronima vt nahk

(kas või) nahast välja hüppama vt nahk

kivist vett välja pigistama vt vesi

kuradit peltsebuliga välja ajama vt kurat

lapsekingadest välja kasvama vt lapseking

(nagu ~ kui) tuld välja ajama vt tuli

(oma) hinge välja valama vt hing [1]

(oma) silmi peast välja nutma vt silm [-a]

ots otsaga välja tulema vt ots [-a]

pahema jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

pinde välja ajama vt pind [pinnu]

reast välja lööma ~ viima, reast välja langema vt rida

rivist välja lööma ~ viima, rivist välja langema vt rivi

rööpast välja lööma ~ viima, rööpast välja minema vt rööbas

[kellelgi] silmi välja kratsima vt silm [-a]

suust välja ajama vt suu

sõjakirvest välja kaevama vt sõjakirves

teeb üks ~ ühe välja vt üks

vaime välja kutsuma vt vaim

vaost välja viima vt vagu

vasaku jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

vedru(t) välja viskama vt vedru

verest välja viima ~ lööma, verest välja minema vt veri

võrku välja heitma vt võrk

õnge välja heitma vt õng

(ühest) kõrvast sisse ja teisest välja laskma, (ühest) kõrvast sisse ja teisest välja minema vt kõrv